Uus liikluskindlustuse seadus teeb kahjukäitlemise tarbijale mugavamaks

Nagu paljudele juba teada muutuvad 1. oktoobrist liikluskindlustuse põhimõtted. Liikluskindlustust vahendav ettevõte Pluss Kindlustusmaakler OÜ annab ülevaate, mis seoses sellega muutub.

Tuleks märkida, et uus seadus ei muuda kindlustuskohustuse sisu. Igal registreeritud sõidukil peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping. See on hetkel kehtiva seaduse järgi nii, ei muutu ka 1. oktoobrist, kui hakkab kehtima uus seadus.

Uue seaduse järgi rakendub sõidukile, mille suhtes on kindlustuskohustus täitmata, liikluskindlustus sundkindlustusena “automaatne liikluskindlustus”. Vaatamata sellele, et senine seadus ei kasuta mõistet “automaatne kindlustus”, ei ole tegu sisult uue põhimõttega.

Pluss Kindlustusmaakler OÜ juhataja Svetlana Danilova sõnul on sõiduki omanikel oluline teada, et uue seaduse jõustumisel on liiklusõnnetuses kahju kannatanul võimalik kahju hüvitamise nõudega pöörduda oma kindlustusseltsi poole. Kehtiva seaduse järgi peab kannatanu pöörduma kindlustusseltsi poole, kust süüdlane on liikluskindlustuse poliisi ostnud.

Liikluskindlustuspoliis ei kata mitte liikleja enda, vaid teiste õnnetuses kannatada saanud sõidukite taastamiskulud, samuti õnnetuses osalenud jalakäijate isiku- või varakahju. Teatud juhtudel hüvitatakse vaatamata sõidukijuhi vastutusele ka tema enda ravikulud.

Mõned muudatused uues liikluskindlustuse seaduses:

1. Kindlustuskohustus muutub registripõhiseks

Üks tähtsamaid erinevusi praegu kehtiva seadusega võrreldes on see, et sõiduki liikluskindlustuse olemasolu eest hakkab nüüd vastutama sõiduki vastutav kasutaja või – kui vastutav kasutaja puudub – sõiduki omanik. Eelkõige puudutab see liisinguautosid, mille puhul on uue seaduse järgi pandud vastutus kehtiva liikluskindlustuse olemasolu eest liisinguvõtjale (kes on liisingu puhul alati auto vastutavaks kasutajaks).

2. Kindlustamiseks ei pea enam olema sõiduki omanik

Uue seaduse kohaselt võib kindlustusvõtjaks olla ka sõiduki kasutaja – see, kellel on kindlustushuvi ja kes reaalselt kindlustuskaitset vajab. Eelkõige puudutab see liisinguautosid, mille puhul on uue seaduse järgi pandud vastutus kehtiva liikluskindlustuse olemasolu eest liisinguvõtjale (kes on liisingu puhul alati auto vastutavaks kasutajaks).

3. Liikluskindlustuseta tohib sõiduk edaspidi olla vaid aasta

1. oktoobrist tohib sõiduk, mida ei kasutata, olla liikluskindlustuseta 12 kuud senise kahe aasta asemel. Kindlustamata sõidukiga ei tohi liikluses osaleda. Kui sõidukit ei kasutata pikema aja jooksul kui üks aasta, tuleb sõiduk ajutiselt liiklusregistrist kustutada.

4. Kindlustamata sõidukid kindlustatakse automaatselt

Kui sõiduki omanik aasta jooksul liikluskindlustuse lepingut ei sõlmi ja poliisi ei osta, rakendub edaspidi tema sõidukile automaatne kindlustus. Automaatse kindlustuse saab igal ajal lõpetada – selleks tuleb sõlmida kindlustusseltsis liikluskindlustuse leping või sõiduk ajutiselt või alaliselt liiklusregistrist kustutada.

5. Hüvitamisprotsess muutub senisest kiiremaks

Praegu kehtiva seaduse järgi peab kindlustusselts tegema hüvitamisotsuse 30 päeva jooksul, sellele lisandub veel hüvitamisele kuluda võiv aeg. Uue seaduse järgi võib sõiduki taastusremondiga alustamise aeg lüheneda, sest kindlustusselts peab hüvitamist alustama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast seda, kui talle esitati kahju hüvitamise nõue.

6. Kindlustusseltsid peavad eelistama taastusremonti

Kui sõiduk saab liiklusõnnetuses kannatada, eelistatakse edaspidi kahju rahalise hüvitamise asemel reeglina taastusremonti. Kindlustushüvitise rahas maksmine on lubatud eelkõige siis, kui taastusremont on mingil põhjusel ebamõistlik.

7. Tekivad uued alused süüdlaselt kahju tagasinõudmiseks

Võrreldes täna kehtiva seadusega hakkavad kehtima mõned uued tagasinõuete alused, mille alusel on kindlustusseltsil võimalik kindlustusseltsi poolt hüvitatud kahju hiljem süüdlaselt välja nõuda. Liiklusõnnetuse põhjustajalt võib kahju hiljem tagasi nõuda näiteks siis, kui ta ületas lubatud sõidukiirust rohkem kui 40 kilomeetrit tunnis ning ka juhul, kui avarii tehti politsei eest põgenedes.

8. Suurenevad hüvitiste piirmäärad Eestis toimunud kahjude korral

Varakahjude korral on edaspidi hüvitise piirmäär 1,2 ja isikukahju puhul 5,6 miljonit eurot.

Suurim uue seadusega kaasnev muutus on kannatanu õigus nõuda liikluskindlustuse kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt. See põhimõte jõustub 1. jaanuarist 2015.